Paigaldus

( toa põrandast ja terrassi uksest, et oleks mugav astuda) Paaris- ja ridamajadel, korteritel võib olla vajalik arvestamine naabritega/ ühistu kokkuleppega või etteantud ehitusnormidega.  Arvestage olemasoleva või ostetava mööbli suurusega ja liikumisvajadusega ( toolide liigutamine jne). 

et suurusest reaalselt paremini aru saada. Jälgige ka puude varje ja nende liikumist, kui soovite rohkem päikest või varjulisemat kohta. 

Maapinna kallet ja astmete, eritasapindade soovi ning vajadust saate hinnata laseriga või pika lati ja loodiga. Asetades nt vundamendi- plokid terrassi nurkadesse või nii kaugele, kui latt lubab. Latt ei tohiks olla painduv või kaares. Kui müürinöörid korralikult pingutada, on ka otsa vaiade abil võimalik kenasti pikemaid kaldeid esialgu mõõta, et plaan teha. 

Need aitavad Sul ( ja spetsialistilt abi paludes) valida õige kõrgusega karkassi materjali ja vundamendi lahenduse. Arvestage ka igasuguste soovitud lisadega- valgustuse, juhtmete, nt pistikute ja muude detailidega juba visandi tegemisel. Sisseehitatud lillekastide, käsipuude, katuse toestustaladega jne.  Samuti astmete ja eritasapindade kõrgused ja astumise mugavuse. 

Kogu karkassi ( prusside ja plokkide asukoht sõltub ka sellest, mis pidi soovite põrandalaudist jooksma panna. Kui Sul pole vahet mis pidi  pealmine laud jookseb, siis võid lähtuda just saadaval olevast materjalide pikkusest, et oleks kõige väiksem kadu. 

Põrand ei pea olema tavaline ühtepidi jooksev laudis, vaid tänapäeval tehakse ka terrassipõrandat, nagu parketi toas. Põrandalaudade paikutusest sõltub ka aluskarkass, niiet tasub enne läbi mõelda. Vaata rohkem pilte meie galeriis. 

Betoonist vundamendiplokkide lisaks on oluline kasutada geotekstiili kogu terrassi alusel. Erinevalt tavalisest PVC-kilest, mis võib ilmastikumõjudele alluda, on geotekstiil vastupidavam. Lisaks takistab see umbrohtu, reguleerib niiskust ja aitab leevendada külmakõikumisi, mis pikendab puidu eluiga.

Puidust prusside valikul eelista mittehööveldatud, paksemat puitu. Paksem puit tagab karkassi pikema eluea. Oluline on ka korralik tuulutus, mis aitab puitu säilitada. Aiaspetsi vundamendiplokkidel on selleks spetsiaalne auk keskel ja prusside paigalduse süvend on kergelt kaldus, võimaldades veel ära voolata ja puidul hingata.

Näiteks on süvaimmutatud prusse 50×100, 50×150, 50×200 mm. Kui terrassi on vaja maapinnast palju kõrgemale tõsta, soovitame kasutada kahte kihti prusse, mida saate kombineerida sobivaks kõrguseks. Kui soovid tõsta näiteks terrassi 30 cm alates ploki süvendist,  ( prussid 150 ja 100mm kõrgusega) siis kasuta alumises kihis alati suuremaid prusse ja peal väiksemaid. Arvestage ka pealmise ( põrandalaudise) materjali paksusega. 

Paigalduskaugus on otseselt seotud kasutatavate materjalide, prusside ja põrandalaua paksusega. Kui prusside mõõtmed on 50×100 mm, siis võib pikki prussi plokkide vaheline kaugus olla maksimaalselt 1,20 meetrit. Kui prusside mõõt on 50×200 mm, siis võib see kaugus ulatuda isegi üle 3 meetri. Siiski, põranda vetrumise vältimiseks soovitame maksimaalseks kauguseks hoida pikki prussi plokkide vahe 2 kuni 2,5 meetrit. Prusside tihedus peab tagama põrandalaua piisava toestuse. Enimkasutatav terrassilaud on paksusega 28 mm ja seda toetavate prusside vahe võiks jääda 550 mm vahele. Täpsemalt vaata üleval toodud joonist.

Kinnituste valik on terrassiehituses oluline etapp, mis mõjutab kogu konstruktsiooni vastupidavust. Kindlasti kasutage välitingimustele sobivaid jämedamaid puidukruvisid. Enamiku prusside ühendamiseks piisab pikkadest puidukruvidest, kuid eriti käidavates kohtades ja lisaraskuse all, nagu katusetalad või piirdepostid, soovitame kasutada metallist nurgikuid.

Astmete ja raskemate esemete, nagu tünnivannid, jaoks tasub vundamendi plokki paigutada ka risti talad, moodustamaks tugevama kandevõrgu.

Terrassilaua paigaldamisel vältige naelu või naelpüstoliga kinnitamist. Need muudavad hilisemad parandustööd keeruliseks, sest lauad kuluvad ja mädanevad erineva kiirusega. Terrassilaudade paigalduseks soovitame kasutada rakisega terrassikruvisid, mis paigaldatakse laua servadest. Sellised kruvid on küll kallimad, kuid pikemas perspektiivis tasuvad end ära. Kruviotsad ei sega astumist ja puit mädaneb vähem, sest vesi ei kogune kruvipea ümbrusesse. Põrandat on lihtsam hooldada, olgu see siis pühkimine või õlitamine.

Rakisega terrassikruvisid on saadaval mitmes toonis ja vastupidavusastmes. 

Kruvide keskmine kulu on järgmine:

• 100 kruvi katab umbes 2,3 m² pinda
• 350 kruvi katab umbes 9,2 m² pinda
• 700 kruvi katab umbes 18,4 m² pinda
• 1750 kruvi katab umbes 46 m² pinda